Lepo Mikko

Külastasin 08. aprillil KUMU kunstimuuseumi. Peale pileti ostmist ümber keerates ilutses seina peal nimi LEPO MIKKO. Nimi oli juba nii huvitav, et seadsin sammud selle saali poole.

Lepo Mikko (1911-1978) oli Kõrgema Kunstikooli Pallas viimase 1939. aasta lennu üks andekamaid lõpetajaid, ta esindas uuendusmeelset noort põlvkonda, kelle loominguga eesi kunstimaastikul seostusid suured tulevikulootused.

Ootamine. 1967

Maale vaadates oli näha graafilisi tunnusjooni ning ta kujutas väga palju elulisi olukordi ning hetki inimeste eludest ja tegudest. Maali "Ootamine" vaadates esmamõtte oli mul, et naine ning laps ootavad kas peremeest koju või ootavad mingisuguseid uudiseid, mis näoilme järgi võiks öelda, et on halvad.

Inimene ja kosmos. 1971

See eksponaat oli üks tema suurimatest maalidest sellel väljapanekul. Sellest maalist ei saanud mööda lihtsalt kõndida ja ei saanud minagi. Mulle meeldib selle pildi tõepära ning ulmeline lähenemine ja eriti põnevaks teevad järjekordselt maali graafilised jooned.

Natüürmort viiuliga. 1958

Sadam. 1962

Lepo Mikko graafiline lähenemine oli huvitav. Tema tööd olid poeetiliste ja veenvate olustikude tõlgendused.
Ning maalide pealt oli väga hästi näha, kuidas kunstnik arenes. Tema hilisemate ja varasemate maalide stiili vahe oli märgatav ning muutus ajaga ainult paremaks.