Ümberkirjutused Läti kunstiajaloos

08. aprillil lahkudes graafilise kunsti näitusel, sattusin ma siia. Kujutatud oli Visvaldis Ziedinš-i kunsti.

Kas kunstiajaloos tuleb kaasajal kõne alla suur ja pöördeline avastus? Ühe sellise näite pakub Lätis Liepajas tehutsenud teatrikunstnik Visvaldis Ziedinš, kelle pärandiks on 3000 Läti kunstiavalikkusele varem tundmatut teost. 

Mina olen vägagi samal arvamusel tuleb kõne alla selline suur ja pöördeline avastus. See kunst oli imeline. Kuigi need tööd olid absurdsed ja pöörased meeldisid need mulle veelgi enam. Need tööd tekitasid tõelise emotsiooni. Mõtteid olid erinevaid neid töid vaadates näiteks, et "Kas see ongi kunst?"

Kast: kalaluu ja võrk

Selle autori mõtted ja lähenemine oma töösse on teistest lihtsalt nii erinev, et seda on väga huvitav vaadata.

Kompositsioon pudelikastiga.

Neid kahte tööd vaadates jäi mulle küll selline mulje, et on võetud pudelikast ja ostukorv ning need kokku monteeritud ja seejärel autoga otsa sõidetud. Peale seda vaadati, et päris vinge eksponeerime seda kui kunsti. See oli see hetk, kui sellel näitusel muigasin.

Metallrind.

Jällegi naljakas vaadata, kuidas kunstnik on inimese keha osa kujutanud ning sellel oma teistsugust lähenemist kasutanud.

King meekärjega.

No seda eksponaati vaadates olid küll küsimärgid peakohal. "Mis mõttes on see kunst?". Kunstnik leidis merest mingi suvalise kinga, viskas selle mesilastarru, ootas kuni on õige aeg ja siis selle näituse osaks teinud. Väga huvitav lähenemine. Kindlasti minu lemmik näitus praegu olevatest näitustest KUMU-s, lihtsalt nii erinev, et ei leia sõnu seda paremini kirjeldada.

Elektromagnetiline

08. aprillil KUMU-s käies leidsin palju palju graafilist kunsti, mis on minu üks lemmikutest.

See näitus keskendus graafikale, mitme värvsusele ja huvitavate objektide loomisele.

Maal.
Thorvald Hellesen

Õhupall.
Erik A. Olson

Esimesel maalil võib olla kujutatud maju ning nende peale on kujutatud erinevaid kujundeid, mis tekitavad maalil segaduse ning paneb vaataja pead ragistama, et mis seal täpsemalt kujutatud on. Ning maali pealkiri on "Maal", mis ei anna ka ühtegi vihjet, mis seal olema peaks.

Teisel maalil on vähemalt pealkiri, millest saab lähtuda. Maalil on õhupall, mis on kokku põrganud suure vihma varjuga ning "politsei" on sündmus kohal asja uurimas. Seda kõike vaatab pealt kuldnemees tagaplaanil

Tuletõrjuja.
Ollo Gustaf C.
 

Sellel maalil sain ma näha, kuidas graafiliselt ja arusaadavalt kujutada inimest. Kuid järgmine maal oli küll pilku püüdev aga arusaamiseks pidi natuke pikemaks ajaks seisma jääma.

Laua ääres.
Niklävs Strunke

Sellest maalist hakkasin justkui mööda minema ning vaadates selle poole oli esimene mõte: "What, kas seal on inimesi kujutatud?" Läksin siis lähemale, et asja uurida ning enda mõttele sain kinnitust pealkirjast "Laua ääres" See on näide, kus graafiliselt on kujutatud inimest kuid see pole nii ära tuntav, kui eelpool nimetatud maalil.

Varamu. Eesti kunst 18.saj - 1945

Asudes 08. aprillil KUMU-s sattusin Eesti kunsti otsa. Sellel näitusel eksponeeriti Johann Köleri, Kristjan Raua ja Konrad Mäeni ning Eesti Kunstnikkude Rühmast Pallase koolkonnani - isegi sattusin nägema ühte eelnevast näitustest Lepo Mikko maali.
Mulle isiklikult meeldis Eesti kunsti näitus kõige vähem, kuid usun, et paljudele meeldis see rohkem, kui mulle.

Olevist ja Niguliste Tallinnas.
Märt Laarman

 Kujutatud graafiliselt meie kirikuid, mida võib linnapildis näha sarnaselt nagu kujutatud maalil. Maalil on vähe detaile ning sellest on lihtne aru saada. Kes on linnas liikudes ise näinud neid oma silmaga tunneb need maalil koheselt ära.

Saadjärve maastik.
Konrad Mägi

Maastik siin maalil on väga värvi rohke ning taevas on väga tume, tundub, et Saadjärve peal kisub vihmale. Maalil on kujutatud talusid, mis on maakohtadele iseloomulikud. Millegi pärast kipun arvama, et maal on tehtud mälestuste järgi ning sellist maa relieefi ei näe sa Saadjärve lähistel.

Kalevipoeg laudu tassimas ja allilmas.
Oskar Kallis

 Kõikidel Oskar Kallise maalidel oli kujutatud Kalevipoega, mis oli minu jaoks huvitav. Oleksin tahtnud näha tema loomingust veel enamat aga ma ei teagi. Ehk ta maaliski ainult Kalevipojast? Aga maalidel kujutatud Kalevipoega näidatakse maamehele iseloomulike jooni, töö ikka töö.

Kosjasõit.
Krisjan Raud

Hülgekütt Pakri saarelt.
Amandus Adamson

Hülgekütt Pakri saarelt meeldis mulle kõige enam sellest näitusest. See skulptuur on tehtud väga detailselt ning meenutas mulle sellist sõjamehikest, millega väiksena sai mängitud.

Eesti kunsti oli tore vaadata, sest oli näha, et meie oma kunstnikud on väga heal tasemel võrreldes kasvõi baltimaade kunstnikega. Maalidel oli mõtted ning olid läbimõeldud.

Põhjamaade moodne kunst 1918-1931

Külastades 08. aprillil KUMU-t jõudsin minagi teisele korrusele ning oli vahepeal tunne, et ma eksin sinna maalide vahele ära, VINGE. See näitus keskendus 1920. aastate skandinaavia ja baltimaade kunstnike identiteediotsingutele ajastu moodsatest kunstisuundadest särisevas keskkonnas.

Vaadates jällegi kõike neid maale, kehastati elu, igapäevaseid tegevusi jms.

Rannal.
Rudolf Von Zur Mühlen

 Maalil on kujutatud kalurit, kes paneb valmis kalale minekuks varustust. Maal on väga detailne, peaaegu nagu foto. Kalur ise vaatab merele ja taevale mõeldes, kas ilm on edasi sama ilus.

Talumehed kaarte mängimas. 1880
Oskar Hoffmann

Tõsi eluline maal järjekordselt, kus kujutatakse mehi kaarte mängimas. Mulle esimese mõttena tuli pähe see, et mis mängu nad mängivad ning mis võivad olla panused. Maali lähemalt uurides teeb tagumine mees piipu ning tal ei ole sugugi rõõmus nägu, ju siis kaotas oma hobuse kaardi mängus. Paremal oleval mehel tundub nägu natuke naerul, temal on kindlasti hea käsi. Ning minu parim oletus on, et vasak mängija loodab Flopist head kaarti :D

Maastik kalmistuga.
Eduard Spoerer

Põhjamaade moodsast kunstist meeldis mulle järjekordselt tõsielulised maalid. Mille poole vaadates saad nüüdisajaga samastuda. Kõike mis on kujutatud võib näha igapäeva elus ning see just teebki maalid minu jaoks huvitavaks ning ilmselt maali ostes otsibki ostja maaliga mingit sidet.

Lepo Mikko

Külastasin 08. aprillil KUMU kunstimuuseumi. Peale pileti ostmist ümber keerates ilutses seina peal nimi LEPO MIKKO. Nimi oli juba nii huvitav, et seadsin sammud selle saali poole.

Lepo Mikko (1911-1978) oli Kõrgema Kunstikooli Pallas viimase 1939. aasta lennu üks andekamaid lõpetajaid, ta esindas uuendusmeelset noort põlvkonda, kelle loominguga eesi kunstimaastikul seostusid suured tulevikulootused.

Ootamine. 1967

Maale vaadates oli näha graafilisi tunnusjooni ning ta kujutas väga palju elulisi olukordi ning hetki inimeste eludest ja tegudest. Maali "Ootamine" vaadates esmamõtte oli mul, et naine ning laps ootavad kas peremeest koju või ootavad mingisuguseid uudiseid, mis näoilme järgi võiks öelda, et on halvad.

Inimene ja kosmos. 1971

See eksponaat oli üks tema suurimatest maalidest sellel väljapanekul. Sellest maalist ei saanud mööda lihtsalt kõndida ja ei saanud minagi. Mulle meeldib selle pildi tõepära ning ulmeline lähenemine ja eriti põnevaks teevad järjekordselt maali graafilised jooned.

Natüürmort viiuliga. 1958

Sadam. 1962

Lepo Mikko graafiline lähenemine oli huvitav. Tema tööd olid poeetiliste ja veenvate olustikude tõlgendused.
Ning maalide pealt oli väga hästi näha, kuidas kunstnik arenes. Tema hilisemate ja varasemate maalide stiili vahe oli märgatav ning muutus ajaga ainult paremaks.